Monday, June 12, 2006
Mensajen Presidente FRETILIN nian ba’a militantes partidu no povo tomak
FRENTE REVOLUCIONÁRIA DO TIMOR-LESTE INDEPENDENTE
FRETILIN
MENSAJEN PRESIDENTE FRETILIN NIAN BA’A MILITANTES PARTIDU NO POVO TOMAK
Ohin, loron 12 fulan Junu, liu husi lia menon ida ne’e, hau, Lu-Olo, hanesan Prezidente FRETILIN nian, hato’o ba’a militantes no simpatizantes partido FRETILIN nian namokari iha distritus 13 iha rai Timor- Leste tomak, katak:
Timor –Leste liu dadaun husi situasaun krize bo’ot tebe’tebes. Tamba ida ne’e, partidu FRETILIN hanesan organizasaun politika bo’ot liu iha Timor-Leste ho apoiu husi militante ida-idak, tenki hanoin ho ulun malirin
a) tamba sá krize ne’e akontese,
b) oinsá akontese
c) no halu nusá ita hotu, hamutuk, bele kore ita nia a’an husi susar ida ne’e, hodi ita bele hela hamutuk fila fali atu hakiak no haburas dame no estabilidade - kondisaun ne’ebé fo garantia ba’a hamenus kiak no beik atu halao dezenvolvimentu iha Timor-Leste.
Kona ba’ a situasaun ohin loron nian, FRETILIN hametin nafatin katak:
1) Husi tasi feto to’o tasi mane, husi loromonu to lorosae, ita hotu mesak Timor oan deit,
2) Povu Maubere tomak maka halao knaar oi’oin iha frente klandestina, frente armada no frente diplomátika hodi ita bele restaura ka hari hikas fali ita nia independênsia iha 20 de Maiu 2002. Bainhira ita halao luta ba’a independénsia nasional no bainhira ita hari hikas fali ita nia estadu – REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMOR-LESTE, ita hatudu ba’a mundu tomak ita nia kbi’it, ita nia unidade nasional no ita nia identidade hanesan povu.
3) FRETILIN hanesan forsa politica ida ke bo’ot iha rai Timor-Leste hatene nia responsabilidade no dever ba’a hakiak no haburas demokrasia iha Timor-Leste tuir Konstitusaun RDTL nian. Ho Kongresu ba’a dala rua, FRETILIN eduka militantes atu hare’e dalan oi-oin ba’a hili delegadus no oinsá hili lideres partidu nian tuir regulamentus ne’ebé hasai husi lei partidu politikus nian no estatutus partidu FRETILIN nian. Nune’e, Kongresu ne’e hametin vida institusional partidu FRETILIN nian no iha valor a’as tamba tuir prosesu demokratiku ida ké importante tebe-tebes tamba kontribui ba’a hametin demokrasia iha ita nia rai laran. Desizaun ne’ebé hola iha Kongresu ne’e sei vale ba’a tinan lima nia laran. Iha Kongresu, 97% delegadus mak hili hikas fali kamarada Lu-Olo nudar Presidente no kamarada Mari Alkatiri nudar Sekretáriu Jeral. Kongresu hili mo’os Komite Central FRETILIN hodi tau matan ba’a partido nia knaar iha tinan lima nia laran. Domingu kotuk, loron 4/6/06, CCF harii Komisaun Politika Nasional hanesan órgaun ne’ebé sei hola desizaun no mo’os implementa orientasoes Comité Central FRETILIN nian.
Tuir lei partidus politikus nian, FRETILIN iha kbiit ba’a hili rasik ninia lideres. Nune’e timor oan hotu hotu, hamriik mesak ka halo parte partidus polítikus sira seluk tenki simu desizaun FRETILIN nian.
Atu hadia situasaun krise ida ne’e , FRETILIN husu:
Primeiru ba’a militantes sira:
- Fo’o apoio nafatin ba’a lideransa FRETILIN - Camaradas Presidente Lu- Olo no Secretario- Geral Mari Alkatiri;
- Hamoris no hametin estruturas FRETILIN nian ba halao vijilánsia iha ida-idak nia fatin moris;
- Husu militantes sira labele monu ba’a manipulasaun ne’ebé ema seluk halo atu hatun ita nia governu konstitusional liu husi petisaun, manifestasaun ka manobra oi-oin ne’ebé la tuir Konstituisaun RDTL nian;
Ba’ povu tomak:
Uluk liu, FRETILIN hato’o saudasaun bo’ot tebe-tebes tamba, biar ita moris iha susar laran, maioria povu Maubere hatene moris hakmatek no servisu nafatin ba’a haburas dezenvolvimentu iha ita nia rain maibe néon nain no toleransia nafatin;
- FRETILIN husu labele fiar boatus ka rumorus ne’ebé ema a’at sira hamosu hodi halo konfusaun no halo tauk povu;
Ami hakarak hato’o mo’os ba’a Timor oan hotu katak FRETILIN , hanesan partidu polítiku ne’ebé legal, la fahe kilat ba’a ninia militantes no simpatizantes sira hodi halo tauk ka atu oho fali ema ruma. FRETILIN hatene tia ona katak sei manan nafatin iha eleisaun geral oin mai. Tmaba ne’e la presiza kilat hodi manan poder. FRETILIN la iha kilat e la precisa kilat hodi halao politica;
FRETILIN iha ninia esperiénsia rasik bainhira halao resisténsia hasoru tropas okupasaun Indonésia nian atu ita bele ukun rasik a’an. Iha resisténsia ne’e, FRETILIN rasik mak hola desizaun hodi haketak FALINTIL hosi FRETILIN. Tamba ne’e FALINTIL, ohin loron, sai hanesan Forsas Armadas Povu Timor-Leste nian. Tamba ne’e, FRETILIN nunka iha intensaun atu kaer fali kroat ba’a hatauk povu.
FRETILIN husu ba’a ema hotu hotu ne’ebé iha kilat atu entrega ba’a autoridades kompetentes tuir orientasaun mai husi Presidente Repúblika no Primeiru-Ministru.
Bainhira ema hotu entrega ona siran ia kilat, povu bele fila fali ho seguransa ba’a sira nia uma no moris ho paz .
Ba’a partidu polítikus sira seluk:
- FRETILIN husu ba’a lideres sira no membrus partidus politikus nian atu respeita legalidade konstitusional ne’ebé harii ho lei inan – Konstituisaun RDTL nian para nune’e ita bele haburas demokrasia ho dame iha ita nia rain.
- FRETILIN mo’os husu partidus politikus sira atu halao sira nia knaar ho dame atu hotu hotu bele kontribui ba’a eleisaun jeral demokratika ne’ebé sei halao iha ita nia rain iha 2007.